Sergei Upkin: “Kui tantsijal silmad põlema lähevad, vot siis läheb töö käima!“
Rahvusvahelisest balleti suvekoolist Eestis võtab osa sadakond osalejat 30 riigist. Kolme nädalaga saadakse lavaküpseks Suveöö balletigala, mida saab Estonias näha kahel õhtul, 10. ja 11.08. Profitantsijana tunnistab gala kunstiline juht Sergei Upkin, et see on utoopiline ettevõtmine, ometi usub ta sellesse ning teeb kõvasti tööd taaskordse õnnestumise nimel.
Sergei, ütle nüüd ausalt, kas on võimalik kolme nädalaga valmis saada balletigala?
See sõltub väga paljudest asjadest: kui professionaalsed tantsijad on, millises vormis nad parasjagu on ja millise materjali me neile ette anname. Repertuaar ei tohi olla liiga keeruline, samas peab olema osalejate jaoks piisavalt huvitav. Kunstilise juhina on minu roll olla ka natuke kohtunik, seistes kahe jalaga maa peal ja veenduda, et kõik sujub. Praegu läheb üldiselt hästi.
Kahel aastal on kõik õnnestunud, järelikult te teate väga hästi, mida teete ...
Ma ütleks nii, et see etendus on küll tähtis, aga kõige tähtsam on õppimise protsess. Hästi oluline on, et osalejad oleksid sellest ka ise huvitatud. Kui inimesele midagi meeldib, siis pingutab ta rohkem ja proovib paremaks saada. Esimesel aastal ei teadnud me ise ka päris täpselt, kuidas kõik läheb. Teisel aastal aga märkasime ka selliseid osalejaid, kes tulevad siia lihtsalt lahedalt aega veetma. Meie workshop’il on siiski teine põhjus. Eks peame seda edaspidi veelgi selgemalt välja tooma, et ootame osa võtma neid tantsijaid, kes tahavad ja on valmis kõvasti tööd tegema.
Kuidas osalejad hakkama saavad?
Praegu on käsil suur töö. Nad ei tee ainult klassikat, vaid ka moderntantsu. Kuidas nad tegelikult vastu peavad, näeme teise nädala lõpuks – kas keegi väsib ära või hakkab kusagilt valutama. Treeningnädalad on väga intensiivsed. Mina selgitan proovides, mida millekski on vaja, pingutama peab palju.
Kuidas rollide jagamine on läinud?
Rollide jagamine on väga raske, sest tantsija võib proovisaalis olla väga hea, kuid laval lisandub psühholoogiline pinge. Publikuga on hoopis teistmoodi tantsida. Peame selleks valmis olema. Teisalt on osalejaid palju ja igaüks ihkab oma võimalust. Proovime neid panna niimoodi rollidesse, et ei oleks järjest liiga palju numbreid. Nii jõuavad tantsijad gala ajal paremini kostüüme vahetada ega väsi ära. Samuti on siis rohkematel osalejatel võimalus lavale pääseda.
Millised on Sinu isiklikud ootused suvekoolile?
Soovin, et osalejad saaksid sellise kogemuse, et tahaksid uuesti siia tulla. Kui tulevad samad inimesed, siis on ka minul parem ettekujutus neist ning juba augustis tekib mõtteid, mida nendega järgmisel hooajal teha ja kuidas programm kokku panna. Soovin, et osalejad saaksid Estonia lava ja meie õpetajatega hea kogemuse – see oleks suur pluss mitte ainult meistriklassile, vaid ka Rahvusooper Estoniale. Väga tore oleks ka, kui suvekool tooks meie teatrisse uusi talente.
Mis Sulle selle projekti juures kõige rohkem rõõmu teeb?
Nagu öeldakse, ballett on suur kunst ja mitte kõik inimesed ei taha end sellega siduda. Ometi on olemas fanaatikud, kelle jaoks see tähendab kõike. Ja kui ma näen, kuidas tantsijatel silmad põlema lähevad, tahavad teha, vot siis läheb töö käima! See on väga haruldane, teinekord ka proffide seas, ja mõjub kohe ka endale samamoodi. Seda entusiasmi tuleb osata hoida.
Esme Kassak